Eesti Tuleviku-uuringute Instituut

Strateegilise tulevikeseire töötuba: teadmussiirde tulevik Eestis

2025. aasta mais viisime koostöös Eesti Teadusagentuuriga (ETAG) läbi tulevikeseire töötoa, mis oli suunatud Eesti teadmussiirde valdkonnas tegutsejatele. Töötoa eesmärk oli tulevikeseire meetodeid kasutades mõista Eesti teadmussiirde võimalusi erinevate tulevikustsenaariumide taustal ning pakkuda osalejatele praktilist kogemust tulevikumõtlemise meetodite kasutamisel.

Mida me teada saime?

Ühepäevase töötoa formaadis on võimalik läbida tulevikumõtlemise protsess ja jõuda esialgsete tulemusteni. Osalejad sõnastasid järgmised soovitused Eesti teadmussiirde süsteemi arendamiseks:

• Avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse (TA) prioriteedid tuleb paremini siduda erasektori vajadustega. See tähendab näiteks:
  • riiklike fookusvaldkondade valikut (nt ühised tegevuskavad või prioriteetsed teemad nagu tehisaru tervishoius või digitaalne tootmine);
  • ülikoolide tulemuslikkuse ja hindamissüsteemide muutmist, mis väärtustaks senisest enam koosloomet, rakendusuuringuid ja koostööd ettevõtlussektoriga;
  • pikaajaliste koostööplatvormide loomist, mis toetavad partnerluste kujunemist ja maandavad varajase koostöö riske.
• Tuleviku väärtusloomine teadmussiirdes sõltub üha enam interdistsiplinaarsetest ja tehisintellektil põhinevatest innovatsioonivaldkondadest, näiteks tervisetehnoloogiatest. Nende edukas areng eeldab inseneri- ja sotsiaalteaduste senisest paremat lõimitust ja eetiliste aspektide avatud arutelu.
• Inimesed on arengu keskmes. Eesti teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkus sõltub oskustööjõu olemasolust, muutuvatest haridusmudelitest ja avalikkuse usaldusest teaduse vastu. Arutleti nõrkade signaalide üle, nagu talendipuudus, kasvav globaalne mobiilsus ja tehisintellekti mõju kriitilise mõtlemisele – need viitavad vajadusele investeerida inimkapitali paralleelselt tehnoloogilise arenguga.
• Teadmussiirde arengut piiravad struktuursed ebatõhusused ja regulatiivne inerts. Süsteemi iseloomustab andmete vähene koostalitlusvõime, ebaühtlane koostöö ja liiga ettevaatlikud regulatiivsed raamistikud (nt andmekaitses). Lahenduseks võiks olla laiem katsetamine, näiteks regulatiivsete liivakastide loomine uute lahenduste testimiseks.
• Tuleb tegeleda nii lühiajaliste sekkumiste kui ka pikaajalise süsteemse muutusega. Töötoas toodi esile madala keerukuse ja kõrge mõjuga tegevusi (nt teaduskarjääride populariseerimine, regulatiivsete liivakastide piloteerimine, teadlaste hindamissüsteemide parendamine), mis tooksid lähiajal kasu. Samas rõhutati, et pikaajalise mõju saavutamiseks on vaja ka ulatuslikumaid muudatusi – näiteks rahastusmudelite reform, prioriteetsete valdkondade selgitamine ja asutuste tulevikuseire võimekuse tõstmine.
• Asutuste tulevikeseire võimekus on tulevikukindla TA ökosüsteemi kriitiline eeldus. Töötoas tuli selgelt esile, et signaali- ja trendiseire, stsenaariummõtlemine ja erinevate tulevike arvestamine tänaste otsuste tegemisel ei ole pelgalt lisandväärtus, vaid hädavajalik eeldus kohanemisvõimelise ja vastupidava teadmussiirde süsteemi ülesehitamisel. Ilma selleta riskib Eesti jääda maha kiiresti muutuvatest tehnoloogilistest ja ühiskondlikest arengutest. Seetõttu tuleks läbi mõelda, kuidas lõimida need lähenemised teadmussiirde ökosüsteemi igapäevastesse protsessidesse.

Tuleb aga arvestada, et üldjuhul on tulevikumõtlemise koolitused ja protsessid pikemad ning ühepäevase töötoa jooksul jõutakse väga esialgsete ja üldiste tulemusteni. Tulevikumõtlemise koolitus võiks kesta vähemalt kaks päeva, et erinevate meetodite jaoks oleks piisavalt aega (näiteks ETUI tulevikumõtlemise baaskoolitus kestab vähemalt kaks päeva). Põhjalikum protsess annaks andmepõhisemaid ja kõnekamaid tulemusi. Sellises protsessis tuleks läbimõeldult kaasata erinevaid osapooli ning kombineerida eksperdipõhiseid meetodeid kaasavate töötubadega. Protsessi võiksid kuuluda ka eelnev dokumendi- ja andmeanalüüs, horisondiseire ning mitmed kaasavad töötoad, sh poliitikakujundajatega.

Miks me just nii lähenesime?

Strateegilisest tulevikeseirest võib pidada pikki loenguid, kuid isikliku kogemuseta on raske tajuda selle kasutusvõimalusi ja eeliseid. Seetõttu tutvustasime töötoas strateegilise tulevikuseire teooriat, kuid andsime osalejatele võimaluse praktiliste harjutuste abil erinevad tulevikeseire sammud läbi teha. Töötoas kasutasime kolmeastmelist lähenemist:

1. praeguse olukorra ja tulevikuhorisondi kaardistamine (horisondi skaneerimine);
2. võtmemääramatuste uurimine ja alternatiivsete tulevikustsenaariumide loomine;
3. strateegiliste otsustuskohtade leidmine, mis aitaksid liikuda soovitud suunas või vähendada määramatust.

Osalejate jaoks algas tulevike uurimine juba enne töötuba – palusime neil märgata ja kirja panna tulevikusignaale. Kokku esitati üle 20 varajase signaali, mis käsitlesid näiteks tervisetehnoloogiaid, tehisintellekti, kliimalahendusi, toiduinnovatsiooni ja ühiskondlikke muutusi. Näiteks toodi välja tehisintellekti kasutamine personaalse vähiennetuse jaoks, aju-arvuti liidese areng, rohepöörde momentumi kadumine, noorteadlaste ja kodanikuteaduse kasvav roll innovatsiooni ökosüsteemides.

Töötoas jagati osalejad arutelurühmadesse. Päeva jooksul läbisime tulevikeseire meetodeid kasutades kogu tulevikumõtlemise protsessi ning jõudsime soovitusteni Eesti teadmussiirde süsteemi arendamiseks. Selline teekond tulevikesse ja tagasi aitab õppida kasutama tulevikeinfot tänaste otsuste tegemisel. Samal ajal aitab horisondi skaneerimise ja stsenaariumide koostamise meetodi läbitegemine ka edaspidi mõista tulevikumõtlemise aluspõhimõtteid.

Töötuba viidi läbi Interregi projekti KnowledgeAnalytics raames.