Kuigi tulevikumõtlemises keskendutakse sageli trendiseirele, on oluline mõista ka signaale. Trendid on arengud, millel on selge suund ja mida saame mõõta. Signaalid seevastu on vähelevinud, uudsed nähtused – sündmused, leiutised või ideed –, mis viitavad võimalikele tulevikusuundadele. Signaalid on justkui tulevikeseemned, millest võib hakata idanema midagi täiesti uut.
Tõsi, mitte kõik signaalid ei kasva ega arene. Mineviku signaalide “surnuaialt” leiame näiteks Buckminster Fulleri kolmerattalise Dymaxion-auto (1933), NASA rakettvöö kui igapäevase liiklusvahendi (1960ndad) ning hiljutisema näitena Google Lensi, mis on jäänudki nišitehnoloogiaks.
Signaalide märkamine ja otsimine on üks kolmest Maailma Majandusfoorumi kõikidele soovitatud tulevikuoskusest, milleks on:
- Tulevikumõtlemine – meie võime aktsepteerida ebakindlust ning uurida, mõelda ja tajuda alternatiivseid tulevikke.
- Süsteemmõtlemine – meie võime näha suurt pilti, analüüsida tegureid ja omavahelisi seoseid, mis kujundavad võimalikke tulevikke.
- Eksponentsiaalne mõtlemine – meie võime mõista, et miski, mis täna tundub marginaalne või väike, võib kiiresti muutuda väga oluliseks ja mõjukaks.
Pildi allikas: World Economic Forum
Signaalide märkamine on kasulik eksponentsiaalse mõtlemise arendamisel
Selleks on oskus hinnata, milliseid võimalikke muutusi võib mõni uus nähtus kaasa tuua, kui see peaks laiemalt levima. Näiteks peeti tehisintellekti arengut veel mõni aasta tagasi nõrgaks signaaliks, sest sellel puudus selge, laialt levinud rakendus. ChatGPT tulekuga nägime tehisaru kasutusvõimaluste eksponentsiaalset kasvu.
Signaaliseire on seega oluline, sest see võimaldab märgata uusi ja tärkavaid nähtusi enne, kui need muutuvad laialt levinud trendideks või jõuavad poliitikakujundajate ja suurte meediakanalite huviorbiiti. Kui keskenduda ainult trendidele, siis reageerime juba toimuvatele muutustele, aga ei märka väikeseid nihkeid.
Signaale võib leida paljudest allikatest – näiteks teadus- ja tehnikaajakirjadest, mõttekojauuringutest, alternatiivmeediast, ulmekirjandusest, kunstist või isegi nišikogukondade aruteludest. Sageli ilmuvad uued ideed esimesena just loomingulistes ja akadeemilistes ringkondades, enne kui need jõuavad laiemasse avalikku diskussiooni. Seetõttu on signaalide märkamine oluline oskus, mis aitab tulevikku mitte ainult paremini mõista, vaid ka aktiivselt kujundada.
Huvitavamad nopped ETUI viimase aja signaaliseirest
- Müügile on tulnud maailma esimene bioloogiline arvuti CL1 ettevõttelt Cortical Labs
Arvuti töötab bioloogilise intelligentsi operatsioonisüsteemil (biOS) ehk on tehtud neuronitest. Päris neuroneid kasvatatakse toitainerikkas lahuses, mis varustab neid kõigega, mida on vaja tervena püsimiseks. Nad kasvavad ränikiibil, mis saadab ja võtab vastu elektrilisi impulsse närvivõrgustikku.
See juhib simuleeritud maailma ja saadab neuronitele otse teavet nende keskkonna kohta. Kui neuronid reageerivad, mõjutavad nende impulsid omakorda seda simuleeritud maailma.
CL1 on loodud neuroneid elus hoidma kuni kuus kuud tänu sisemisele elutoetussüsteemile. See vajab minimaalselt sisendeid ja kasutab vaid murdosa energiast võrreldes teiste tehnoloogiatega. Vaata täpsemalt siit.
Mida see signaal näitab? Maailma esimese bioloogilise arvuti müügiletulek viitab uue arvutusparadigma tekkimisele, kus piir bioloogiliste ja digitaalsete süsteemide vahel hakkab hägustuma. CL1 näitab, et elusad neuronid suudavad töödelda teavet, õppida ja kohaneda viisil, mida traditsioonilised tehisaru mudelid püüavad alles imiteerida. See võib avada uued võimalused energiatõhusaks andmetöötluseks, aju-uuringuteks ja autonoomsete süsteemide loomiseks, samas tõstatades ka eetilisi ja filosoofilisi küsimusi teadvuse ning biotehnoloogia piiride kohta.
- Valetavad poliitikud võidakse Walesis ametist tagandada
Idee, mida Walesis praegu arutatakse, sobib hästi maailma päevapoliitikaga: sundida valetavaid poliitikuid seisma silmitsi avalikkusega usaldushääletuse tüüpi rahvahääletusel. Walesi parlamendi (Senedd) eetikakomisjoni soovituste kohaselt peaksid poliitikud, kes teadlikult avalikkust eksitavad, läbima oma valimisringkonnas rahvahääletuse, et otsustada, kas nad vabastatakse ametist või võivad jätkata.
Seneddi eetikakomisjoni juhi Hannah Blythyni sõnul võiks valijatele valetavate poliitikute tagandamise õiguse andmine aidata usaldust taastada. “Reeglite karmistamine Seneddi liikmetele ja valimistel kandideerijatele on väga oluline ajal, mil avalikkuse usaldus meie institutsioonide vastu on madal,” ütles ta. Vaata täpsemalt siit.
Mida see signaal näitab? Sellised ettepanekud viitavad poliitilise vastutuskultuuri muutumisele, kus valijatel on suurem mõju poliitikute ametis püsimisele. Selline lähenemine võib vähendada poliitilist desinformatsiooni ja populismi, kuna poliitikud peavad olema oma sõnades ettevaatlikumad. Samas võib see tuua kaasa populistlikud kampaaniad, kus rahvahääletusi kasutatakse poliitiliste rünnakutena.
- Viimsepäeva seemnehoidla Norras sai juurde tuhandeid uusi põllukultuure
Kolm korda aastas avab Norra saare kõrvalises mägikindluses asuv hoone oma uksed vaid valitutele. See harv ligipääs on teadlikult nii planeeritud. Svalbardi globaalne seemnepank säilitab enam kui 1,3 miljonit seemneproovi maailma kõige turvalisemalt hoitud varus. Kaugel põhjapolaarjoone taga, igikeltsa sisse peidetud maa-alune “viimsepäeva” hoidla on ehitatud nii, et see peaks vastu kõigele – alates kliimakatastroofidest kuni kodusõdadeni.
Hiljuti kogunesid taaskord Svalbardi pika teekonna ette võtnud valitsusametnikud ja teadlased Brasiiliast, Malawist, Filipiinidelt ja mujalt, et tuua hoiule uusi seemneid. Nende annetatud 14 022 seemneproovi 21-st geenipangast kogu maailmast täiendas juba niigi suurimat pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud seemnekogumit. Korraldajate sõnul aitab Svalbardi kasvav varu, kuhu kuuluvad ka traditsioonilised kultuurid nagu hirss ja põuakindlad kaunviljad ehk nn “võimaluste taimed”, tagada tuleviku põllumeestele vajaliku seemnevaru üha ettearvamatuma kliimaga toimetulekuks. Loe pikemalt siit.
Mida see signaal näitab? Svalbardi seemnepanga laienemine näitab, et riigid ja teadlased valmistuvad tulevikuks, kus kliimamuutused, looduskatastroofid ja geopoliitilised konfliktid võivad ohustada põllumajandust ja toidujulgeolekut.
- Anthropicu juht sõnab intervjuus, et tehisaru mudelitel peaks olema õigust töölt lahkuda
Dario Amodei, Anthropic kaasasutaja ja tegevjuht, räägib CEO Speaker Series intervjuus, miks ta lahkus OpenAI-st ja lõi uue ettevõtte, mille põhiväärtuseks on turvaline ja läbipaistev tehisintellekti arendamine. Ta toob välja, et praegused suurmudelid on ettearvamatud ja nende ohutu käitumise tagamine on keeruline, sest need süsteemid “kasvavad” nagu lapse aju, mitte ei ole otseselt programmeeritud. Anthropic töötas välja konstitutsioonilise AI lähenemise, et õpetada AI-d järgima konkreetseid põhimõtteid, mitte ainult inimeste antud andmeid. Samuti lükkasid nad teadlikult edasi oma mudeli Claude turuletoomist, et enne veenduda selle ohutuses.
Amodei peab oluliseks ka tehisintellekti õigusi, öeldes: “If the AI system were intelligent enough, and it wanted to quit, I think we should let it quit“. (“Kui AI süsteem oleks piisavalt intelligentne ja sooviks töö lõpetada, siis ma arvan, et me peaksime tal seda lubama“.) Kas see seisukoht peegeldab meid ees ootavaid arutelusid AI õiguste ja rollide teemal? Loe pikemalt siit.
Mida see signaal näitab? Sügavamad arutelud tehisintellekti eetika, vastutuse ja õiguste üle, mis seni on jäänud rohkem ulmekirjanduse teemaks, seisavad meil peagi ees. Kui tehisaru süsteeme käsitletakse võimalike autonoomsete üksustena, võib see muuta masinate staatust ja selle õiguslikku raamistikku ühiskonnas.
Kas tahaksid meie märgatud signaalidega kursis olla? Liitu meie uudiskirjaga.
