Foto autor: Evert Palmets

Eesti Kunstiakadeemia arengukava 2035 töötoad

Arengukavade ja strateegiate eesmärk on aidata organisatsioonidel valmistuda erinevateks võimalikeks arengusuundadeks ning teha teadlikke otsuseid tänaseks tegutsemiseks. Ometi keskendub enamik arengukavasid pigem mineviku probleemidele kui tuleviku võimalustele. Eestis on aga üha rohkem organisatsioone, kes põimivad arengukava või strateegia koostamisse ka tulevikuseire elemente, et paremini mõista, kuhu nad on teel.

Aitasime Eesti Kunstiakadeemial läbi viia kaks tulevikumõtlemisel põhinevat töötuba, kus koos tööandjate, turuosaliste ja tudengitega uuriti oma valdkonna (nt disain, arhitektuur, teatrikunst) tõenäolisi ja soovitud tulevikke. Arutelude põhjal sõnastati soovitused, mis toetavad EKA uue arengukava koostamist. Kokku osales töötubades ligikaudu 70 inimest.

Mida me teada saime?

Oma valdkonna tegutsemiskeskkonna võimalike tulevike kaardistamine ja nendega arengukavas arvestamine on võimas tööriist selleks, et tajuda, kuidas me tänaseid protsesse, tooteid, teenuseid ja ressursse kohandama peaksime.

Mõned taipamised EKA töötubade protsessist:

Kaasa suurem hulk inimesi.
EKA töötubadesse olid kutsutud iga teaduskonna valdkonnas päriselt tegutsevad inimesed ehk tudengite tööandjad ja vastava valdkonna eksperdid. Samas oli tudengitel unikaalne nägemus praegusest olukorrast ja uudsetest teemadest. Arutelud erinevate osapoolte vahel aitavad vaatenurka avardada.

Ära karda töötoa jaoks aega planeerida.
Mõlema EKA töötoa jaoks oli planeeritud terve pärastlõuna, mis võib esimese hooga tunduda liiga pikk aeg, kuid tasus end ära sellega, et tekkis võimalus teha läbi teekond tulevikesse ja sealt tagasi.

Koosta ühine tulevikupilt.
Tulevikumõtlemine pole ainult võimalike riskide ja trendide kaardistamine, vaid ka ühiselt soovitud tuleviku sõnastamine. Kui eri osapooled – tudengid, tööandjad ja õppejõud – räägivad oma ootustest ja muredest, sünnib ühisosa, millele saab arengukavas teadlikult toetuda.

Luba endale loovust ja mängulisust.
Tuleviku kujutlemine on mõttemäng, mitte eksam. Kui loobuda vajadusest kohe „õigeid vastuseid“ leida, saavad pinnale tõusta uued ideed ja ootamatud seosed. Just need võivad hiljem osutuda kõige väärtuslikumateks sisenditeks arengukavasse. Ka meie palusime töötoa lõpuks välja käia mõned naeruväärsed ideed tulevike kohta.

Miks me just nii lähenesime?

Me ei tahtnud, et osalejad hakkaksid kohe saabudes mõtlema EKA arengukava jaoks soovitusi. Tulevikkuvaatava arengukava mõte ongi selles, et otsida organisatsiooni rolli ja tähendusi erinevates tulevikes. Seetõttu valisime lähenemise, kus esialgu lõi iga laudkond kaks tulevikulugu, mille järel kasutasime kahe horisondi meetodit, et tulevikest tagasi tulla. Seejärel:

  • uurisid osalejad muudatusi tegutsemiskeskkonnas: analüüsisid trende, muutuseid ja tegureid, mis nende valdkonna (nt graafiline disain, maalikunst, vabad kunstid, sisearhitektuur jne) tulevikke kujundavad;
  • teiseks arutasid nad, milline on tõenäoline tulevik, kuhu oleme tänaste trendide põhjal liikumas;
  • kolmas samm oli küsida, millised on meie eelistatud tulevikud. Iga laudkond lõi tulevikunarratiivi soovitud tulevikest;
  • neljandaks uurisime kahe horisondi üleminekuraamistikus seda, kuidas eelistatud tulevikeni jõuda – millised on tänased märgid, et soovitud arengud juba juhtuvad? Millised tänased tegutsemismustrid peavad kaduma? Mille võtame tänasest kaasa?
  • Lõpuks analüüsisid osalejad neid tulevikke EKA vaatenurgast ja andsid soovitusi tänaseks tegutsemiseks.