Station Narva tulevikupäeva töötuba

Station Narva tulevikupäeva raames viisime septembris koostöös Eesti Rohelise Liikumisega läbi Ida-Virumaa kestliku arengu visioonitöötuba.

Mida me teada saime?

Ida-Virumaa kestlik areng ei tähenda vaid üleminekut põlevkivikeskselt majandusmudelilt rohelisele ja mitmekesisele majandusele. Meie arutelugruppe huvitasid kõige rohkem ettevõtluse, karjäärimudeli, eestikeelsele õppele ülemineku, Ida-Virumaa kuvandi, noorte tagasipöördumise ja elukestva õppe teemad. Saime ka teada, et isegi kui aega on vähe (kaks tundi!) ja osalejatel on erinev kogemus, vanus ja emakeel, on õigete tulevikumõtlemise tööriistade abil võimalik dialoogis leida ühised ootused tulevikule.

Ja kuidas nad Ida-Virumaa tulevikke näevad? Enim jäi kõlama, et Ida-Virumaa ei pea haridusreformi ja muutuste käigus kaotama oma eripära. Miks ei võiks Ida-Virumaa tulevikus olla erinevate kultuuride kogum, põnevate ideedega inimeste kohtumispaik ja uudsete lahenduste leidmise meka, kus esimesena maailmas saab sõita lendava autoga või kus peagi loodav Narva Ülikool veab eest maailmatasemel ettevõtlusinnovatsiooni? Nii oleks Ida-Virumaa nagu Eesti oma New York. Tallinn who? Selleks kõigeks peab Ida-Virumaa muidugi korda saatma suuri asju ja näitama Harry Potteri moodi maagilisi võimeid.

Miks me just nii lähenesime?

Meie valik langes seekord tulevike jäämäe meetodile, sest kuigi otsisime positiivseid ja julgustavaid tulevike-visioone, aitab jäämäe meetod meil ka arusaama tänasest päevast ümber raamistada või paremini mõista. See on hea meetod sellistes olukordades, kus ülesandes osalevad väga erineva taustaga inimesed ja peame esmalt mõistma, milles meie jaoks seisneb väljakutse.

Lisaks palusime osalejatel kujundada National Geographic ajakirja esikaane aastast 2040, et näidata Ida-Virumaa järgmise 16 aasta edusamme (vt foto tulemustest). Lisaks sellele, et selline harjutus on hästi lõbus, aitab see meie ideed muuta konkreetsemaks ja teistele arusaadavamaks.

Pikemalt töötoast

Miks on sageli nii, et teeme küll parimate kavatsustega ja väga hästi läbimõeldud pikki plaane, strateegiaid ja arengukavasid, kuid päris muutused ei taha kuidagi juhtuda? Futurist Sohail Inayatullah ütleb selle kohta, et „kui sa ei ole innovaatiline ja ei anna inimestele agentsust, siis sööb kultuur sinu visiooni hommikusöögiks ära.“ Probleemi lahendusena pakub Inayatullah välja tulevike jäämäe meetodi (causal layered analysis ehk otsetõlkes kihiline põhjuslik analüüs), mille esimeses pooles analüüsitakse sügavuti tuleviku asemel hoopis tänast päeva ─ kuidas teemast räägitakse, milline on keskset arusaama kujundav süsteem, milline on meie teemat ümbritsev kultuur ning millised on sümbolid ja metafoorid, mis raamistavad meie tegevusi ja hoiakuid.

Nendest teemadest on igapäevaselt näiteks ajalehepealkirjade ja omavahelise arutelu näitel nähtav ainult teemakäsitluse üldine ehk jäämäe veepealne osa. Tihti kipume selle tasandi diskussioonide põhjal sõnastama oma probleemid ja asume neid kohe ka lahendama. Tulevike jäämäe meetodi abil oleviku metafoore otsides jõuame aga sügavalt juurdunud alateadlike mustriteni, mida me tihti ei ole varem isegi teadvustanud, kuid mis hoiavad meid kinni tänases valikuruumis, hoiakutes ja väärtustes ehk lühidalt ─ proovivad taastoota tänast olukorda ka tulevikus. Enamjaolt seisneb tõeline takistus muutustele just nendes sügavamates kihtides. Alles neid metafoore teadvustades ja valides tulevikuks uusi metafoore, saame üles ehitada tulevikuvisiooni, millel on lootust ka realiseeruda.

Ka Ida-Virumaa arenguplaane ja visioone on tulevikuks ju loodud küll, kuid siiski on piirkonna ees seisvad vajalikud muutused ulatuslikud ja kohati on nende osas umbusku erinevate rühmade seas. Hädasti on vaja uusi vaatenurki ja eriti seda, et visiooni loomises saaks kaasa rääkida inimesed, kellelt eeldame lõpuks heade mõtete elluviimist ─ ehk Ida-Virumaa elanikud ise.

Just seetõttu valisime tulevike jäämäe meetodi ka Eesti Rohelise Liikumisega koostöös läbiviidud töötoa lähenemiseks Station Narva tulevikupäeval.

Millised on Ida-Virumaa kestliku arenguga seotud väljakutsed osalejate arvates?

Jätkusuutlik ettevõtluskeskkond

Ida-Virumaal on ajalooliselt olnud suur sõltuvus põlevkivitööstusest ja suurtest tootmisettevõtetest. See on takistanud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengut ning loonud riski vältiva mentaliteedi. Investorid kardavad piirkonna majanduslikku ebastabiilsust ja kohalikud ettevõtted ei tunne tugevat sidet ülejäänud Eesti majandusega. Positiivsete muutuste saavutamiseks on vaja tugevat poliitilist ja majanduslikku toetust, mis soosiks investeeringuid ja aitaks luua uusi töökohti väljaspool traditsioonilisi sektoreid.

Elukestev õpe ja ümberõpe

Piirkonna majanduslik mitmekesistamine nõuab töötajate ümberõpet ja elukestvat õpet, eriti põlevkivitööstuses töötavatelt inimestelt. Keeleoskuse puudumine ja madalad palgad haridustöötajatele on peamised takistused. Vanema põlvkonna konservatiivsed hoiakud ja umbusk riigi vastu aeglustavad ümberõppeprotsessi, kuid positiivse märgina kasvab siiski ümberõppijate arv.

Noorte kaasamine

Noorte hääl on Ida-Virumaal alaesindatud ning paljud noored ei tunne, et nende arvamus loeks. Piirkonna poliitilised ja otsustusprotsessid jätavad sageli noorte ideed tahaplaanile, mis viib nende lahkumiseni piirkonnast. Aktiivsem noorte kaasamine ja suurema vastutuse andmine võiks suurendada noorte pühendumist kodupiirkonnale ja aidata vähendada väljarännet.

Üleminek eestikeelsele õppele

Kiire üleminek eestikeelsele õppele on tekitanud Ida-Virumaal ebakindlust, kuna puudub piisav infrastruktuur ja toetus, et tagada sujuv üleminek. Üleminekut nähakse siiski olulisena piirkonna ja Eesti sidususe suurendamiseks, kuid vajatakse selget juhtimist ja toetust kohalikul tasandil.

Narva ja noorte tulevik

Narvat nähakse kui pensionäride linna, kus noortel puuduvad võimalused, mis viib nende lahkumiseni. Kuigi linnas on projekte, mis suunatud noortele ja haridusele, ei tunne kohalikud noored, et need projektid tooksid neile kasu. Narva potentsiaali nähakse linnana, mis võib muutuda atraktiivseks ja uuenduslikuks, kui noorte vajadusi ja võimalusi paremini arvestada.

Ida-Virumaa kuvand ja identiteet

Ida-Virumaad nähakse peamiselt põlevkivitööstuse ja eraldatud piirkonnana, millel puudub selge identiteet ja mõju Eesti poliitikas. Piirkonna marginaalsust süvendab Tallinna-kesksus ning noored lahkuvad sageli mujale, kuna ei näe kohapeal tulevikuvõimalusi. Positiivsete muutuste saavutamiseks on vaja piirkonna kuvandit ümber mõtestada ja tugevdada kohaliku identiteeti.

Ida-Virumaa aastal 2040

Aastal 2040 on Ida-Virumaa kujunenud mitmekülgseks ja uuenduslikuks piirkonnaks, mida peetakse Euroopa hariduse ja innovatsiooni keskuseks. National Geographic võib seda nimetada isegi „Euroopa New Yorgiks“, rõhutades kõrgetasemelist tehnoloogiat ja haridust ning kultuurilist mitmekesisust. Põlevkivitööstusest sõltuvuse asemel on piirkond tuntud oma tehnoloogiliste saavutuste poolest, näiteks maailma esimese lendava auto loomise kaudu. Narva Ülikool ja teised hariduskeskused toovad piirkonda noori ja talente, muutes Ida-Virumaa atraktiivseks kohaks õppimiseks ja töötamiseks.

Aastal 2040 on Ida-Virumaa elukeskkond ja võimalused võrreldavad isegi pealinnaga. Seal pakutakse mitmeid haridus-, karjääri- ja kultuurivõimalusi ning inimesed saavad oma elu jooksul omandada mitmeid erinevaid ameteid, tuginedes elukestvale õppele ja uuenduslikule ettevõtlusele. Piirkonda nähakse tulevikus kui uut Silicon Valleyt, kus uuenduslikkus ja mitmekultuurilisus aitavad luua Euroopa innovatsiooni keskuse.