Mis ripub NESTA tulevikusignaalide galerii seinal??

Ühendkuningriigi mõttekoda NESTA on koostanud aastaks 2025 oma signaalide galerii – loetelu uudsetest nähtustest, mida tasub jälgida kui võimalikke tulevikumaailma ilminguid. NESTA kujutab neid signaale tabavalt maalidena tulevikust: vaatajale avaneb võimalus uurida, kas tegemist on kujutistega tuleviku päriselust või jäävad need kunstniku fantaasia viljaks.

Milline võiks olla maailm aastal 2040, 2050 või hoopis 2080? Kuidas sellest aimu saada? Uudsete nähtuste ja sündmuste ehk signaalide märkamine on esimene samm mõistmaks „tulevikutaskuid“ ehk ilminguid võimalikest tulevikumaailmadest. Uurime seekord Ühendkuningriigi mõttekoja NESTA signaalipilti aastaks 2025.

Foto: Kuvatõmmis NESTA kodulehelt: https://www.nesta.org.uk/feature/future-signals-2025

NESTA virtuaalsel signaaligalerii seinal ripuvad:

1. Laste mänguvõimaluste renessanss
Linnastumine, pikad koolipäevad ja digimaailma mõju on vähendanud laste võimalusi mängimiseks. Mängimine on aga oluline loomingulisuse, puhkuse, kehalise aktiivsuse ja värskes õhus veedetud aja allikas. Üha rohkem vabaühendusi keskendub sellele, et lastele mänguvõimalusi teadlikult juurde luua – nii kodudes, koolides ja avalikus ruumis. Siia kuulub ka näiteks kohalike omavalitsuste mängupoliitika loomine. Kas 2025 saab olema aasta, mil võtame mängimist tõsiselt?

2. Robotite etikett
Tulevikumaailmas tuleb üha enam arvestada humanoidrobotitega. See tõstatab küsimusi: milliseid käitumisreegleid peaksid robotid järgima? Kas eeldame neilt viisakust inimeste suhtes? Ja mida teha, kui robotid rikuvad meie ootusi? 2025 on aasta, mil tehtud kokkulepped jäävad kujundama inimeste ja robotite suhtlust aastakümneteks.

3. Energiasaared
Belgia on rajamas esimest tehislikku energiasaart, millel asuksid tuulepargid maismaast kaugel meres. Seeläbi on saadav elektrienergia stabiilsem ja kuluefektiivsem, rääkimata sellest, et tuulikud rikuvad vähem vaadet. Mitmed teised riigid, näiteks Taani, on Belgia arendust huviga jälgimas, et piloodi edu korral ka ise energiasaar luua. Kas energiasaared saavad tulevikus energiatootmise standardiks?

4. Lillede keele mõistmine
Teadlased avastavad üha enam taimede salakeelt – kuidas taimed üksteisele sõnumeid saadavad ja nendele reageerivad. Taimede omavahelise suhtluse mõistmisel võib olla ulatuslik kasutuspotentsiaal näiteks põllumajanduses, et pakkuda neile sobilikumaid kasvutingimusi ja nende vajadustele õigeaegselt reageerida. Rääkimata võimalusest oma lemmikpuuga vestlusi pidada. Kas 2025 on aasta, mil hakkame paremini mõistma meid ümbritsevat taimede maailma?

5. Teadmistepõhine vanemdamine tehisintellekti abil
Noored lapsevanemad ei pea enam aastaid kasutama klassikalisi käsiraamatuid beebide nutu mõistmiseks – appi tulevad teadmistepõhised mobiilirakendused ja Internet. Need rakendused toetavad lapse arengut ja aitavad märgata tõsiseid muresid juba varakult. Siiski on seni paljud rakendused olnud tasulised ja jäänud madalama sissetulekuga peredele kättesaamatuks. Digilõhe on seega taastootnud vanemluse ebavõrdsust. Kas 2025 toob muutuse, mis võimaldab teaduspõhiseid nõuandeid kõigile vanematele?

6. Metateadus parema teaduse nimel
Kuidas tagada, et teadustulemused jõuaksid ühiskonnas maksimaalse mõjuni ja suurte läbimurreteni? Metateadus uurib just seda ehk teaduse toimimist – näiteks, millised rahastusskeemid levitavad teadmisi tõhusalt või kuidas korraldada teadustööd läbimurdeliste avastusteni jõudmiseks. Kas metateadus aitab juba 2025. aastal teha targemaid otsuseid teaduse rahastamisel?

7. Kuu veeressursside avastamine
Inimkonna ambitsioon on rajada Kuule baas, mille kaudu avastada ülejäänud avakosmost. See tähendab, et teadlased on hakanud pöörama erilist tähelepanu kosmoseressursside, nagu vesi ja pinnas, kasutamisele. Kas Kuult leitud vett on võimalik puhastada inimtarbimiseks sobilikuks? Hetkel me seda ei tea, kuid isegi kui veepuhastuse tehnoloogiad Kuul rakendust ei leia, on neil kindlasti potentsiaali leida kasutust Maal, kus puhta vee kättesaadavus muutub üha suuremaks probleemiks.

8. Riigi rahastatud tervisliku toidu sööklad. Kas 2025. aastal võivad maailmas hakata levima riigi rahastatud tervisliku toiduga söögikohad? Viimaste aastate elukalliduse kasv on löönud perede rahakoti pihta kõikjal Euroopas ning selle otsene tulem on ebatervislikum toidulaud. NESTA küsib, kas lahenduseks võiks olla teadlik tervisliku toidu poliitika? Näiteks võiksid riigid avada taskukohase hinnaga tervisliku toiduga sööklad. Kuigi esialgu võib tunduda mõte kellegi söögi rahastamisest tunduda veider, siis maailmas on sarnaste “kogukonnaköökide” traditsioon juba aastakümneid levinud ja tervisliku toidu pakkumise pikaajalised positiivsed mõjud ühiskonnas võivad üles kaaluda kulud.

NESTA signaalid on valitud peamiselt Ühendkuningriigi näitel, kuid mitmed nendest signaalidest mõjutavad ka Eesti tulevikuelu. Kui oled märganud mõnda huvitavat signaali, mida pead kõnekaks tulevikutaskuks, siis kirjuta ka meile sellest!