Personalijuhtide koolitus: Tehisaru tulevikud ja personalijuhi töö

Oktoobrist detsembrini 2024 õpetasime Tallinna Ülikooli täiendõppekoolitusel “Kestlik personalijuhtimine”, kus meie ülesandeks oli aidata personalijuhtidel sukelduda praktiliste harjutuste abil tulevikumõtlemise maailma. Kursuse käigus analüüsisid osalejad, kuidas olla täna paremini valmis erinevateks tehisintellekti arengustsenaariumideks. Üheskoos avastasime personalijuhi rolli oma organisatsiooni tulevikumõtlemise eestvedajana.

Mida me teada saime?

Personalijuhi roll organisatsioonis on kiirelt muutumas ─ töötajate muutunud ootused ja tehisaru areng on toonud kaasa selle, et personalijuht peab ühtaegu olema nii suurepärane inimestetundja ja läbirääkija kui nägema tehnoloogia võimalusi paremaks inimese-tehnoloogia koostööks ja efektiivsuse kasvuks. Eesti personalijuhid näevad igapäevaselt mitmeid signaale ja trende, mis nende töö fookust muudavad, näiteks:

• Inimesed tahavad vähem aega tööl veeta ja kasvavat paindlikkust töökorralduses (kohapaindlikkus, ajapaindlikkus). Seda isegi madalapalgalistel töökohtadel.
• Tööandjalt oodatakse üha suuremat personaalset tuge isiklike murede ning ka riigiteenuste saamisel.
• Noored täiskasvanud elavad varasemast rohkem oma vanematega koos, mistõttu nad saavad rohkem valida, millal ja mida nad tööalaselt teevad.
• Üha enam eeldatakse, et töö on tähendusrikas ja pakub võimalust pidevaks eneseteostuseks.
• Tööandjalt oodatakse vastutustundlikkust ─ missiooniga tööandja aitab kaasa ka ühiskondlike ja keskkondlike murede lahendamisel.
• Töötajate profiil on üha mitmekesisem ─ tööturul on mitmed põlvkonnad erinevate oskuste, ootuste ja erineva emakeelega.
• Tehnoloogia loob võimalusi ja ka ebakindlust ─ tehisarust räägitakse palju, kuid tema kasutusvõimaluste avastamine seisab veel ees.

Kasutasime erinevaid tulevikumõtlemise tööriistu, et mõista, milliste arenguteni võivad tänased signaalid ja trendid tulevikus viia. Näiteks kasutasime tulevikeratta meetodit, et luua spekulatiivsed stsenaariumid, STEEP analüüsi, et mõelda laiematele trendidele ning stsenaariumiks valmisoleku lõuendit, et mõista erinevate tulevikustsenaariumide jaoks valmisolekut oma organisatsioonis täna.

Miks me just nii lähenesime?

Kursusel avastasid osalejad tulevikuarenguid päris organisatsioonide näitel ─ see aitas paremini mõista, kuidas ka edaspidi tulevikumõtlemise meetodeid kasutada. Oluline oli ise tulevike avastamine ─ trendiseire, võimalike spekulatiivsete stsenaariumide loomine ja stsenaariumide põhjal tänaste lahenduste leidmine.

Meie fookusteema oli seekord tehisaru tulevikud ja nende tähendus meie organisatsioonis täna. Valisime analüüsimiseks Deloitte’i loodud neli tehisaru tulevikustsenaariumi. Valmis stsenaariumikomplekti valisime seepärast, et heade stsenaariumide loomise protsess on väga ajamahukas. Tehisaru kasutusvõimalused organisatsioonides on üleilmselt võrdlemisi sarnased ja tehisaru arengu murdepunktid sobilikud ka Eesti kontekstis arutamiseks.

Deloitte’i stsenaariumides uuritakse tehisaru kasutamise mõju kuluefektiivsusele, innovatsioonile, kasvule, tööhõivele, töötajate usaldusele ja töötajate motiveeritusele. Stsenaariumides on tehisarul erinev laiem mõju ─ see võib tuua kaasa üldise kasvu äri- ja ühiskonna tasandil või suurendab ebavõrdsust. Samuti mõjutab tehisaru ettevõtte tulemuslikkuse eesmärkide saavutamist ─ hetkel me ei tea veel, kas tehisaru aitab ettevõtete efektiivsust kindla peale suurendada või tekitab esialgu hoopis pigem segadust.

Neli tehisaru stsenaariumi:

1. Kahjudega kasv ─ Kuigi AI on suurendanud tootlikkust, toob see kaasa ka tööjõu vähenemise, tekitades tööturul ebakindlust ja majanduslikke probleeme. Usalduse langus AI ja suurte institutsioonide vastu suurendab nõudlust inimliku ja personaliseeritud klienditeeninduse järele.
2. Mull lõhkeb ─ Kuigi AI on suurendanud tootlikkust, toob see kaasa ka tööjõu vähenemise, tekitades tööturul ebakindlust ja majanduslikke probleeme. Usalduse langus AI ja suurte institutsioonide vastu suurendab nõudlust inimliku ja personaliseeritud klienditeeninduse järele.
3. Arengud sõltuvad inimesest ─ Organisatsioonid, kes integreerisid tehisaru tööriistu ilma põhjaliku testimiseta, on kogenud keerulist üleminekut ja piiratud tootlikkuse kasvu. Töötajatel on ligipääs uutele tööriistadele, mis võimaldavad kiiret tootlikkust, kuid loovad ka “tootlikkuse teatri” kultuuri, kus rõhk on mahu suurendamisel. Kuid need organisatsioonid, kes seovad tehisaru selgete eesmärkidega, suudavad sellest kasu lõigata.
4. Suure ülemineku algus ─ tehisaru vabastab töötajate aega keerukate ja kõrge väärtusega ülesannete jaoks, tuues esile oskusi, mida tehisaru ei saa lihtsalt asendada, nagu kriitiline mõtlemine ja emotsionaalne intelligentsus. Mudelite kohandamine aitab vähendada vigade hulka ja tagada kvaliteet, samal ajal kui töötajad kohanevad pideva muutusega. Suurenenud küberohud sunnivad ettevõtteid investeerima tugevamasse küberkaitsesse.

Joonis. Tehisaru stsenaariumid
Allikas: Deloitte Center for Integrated Research analysis

Kuidas tehisaru stsenaariumide põhjal täna otsuseid teha? Osalejad valisid analüüsimiseks kaks erinevat stsenaariumi ning kasutasid stsenaariumiks valmisoleku töölehte, et mõista, kuivõrd on nende organisatsioon täna kummakski maailmaks valmis. Näiteks analüüsiti inimeste, teadmiste, tööriistade, reeglite, võrgustike kohta:

• Mis on meie organisatsioonil juba täna olemas nendest aspektidest, mida see stsenaarium edukaks toimetulekuks vajab?
• Milline on meie organisatsiooni arenguvajadus selle stsenaariumi põhjal?
• Milline võib olla selle stsenaariumi suurim mõju meie organisatsioonile?
• Üldine hinnang stsenaariumiks valmisolekule

Stsenaariumianalüüsi tulemusel valmis iga organisatsiooni juhtumi näitel teekaart tänastest sammudest, et olla tehisaru arenguteks paremini valmis ─ näiteks otsustati võtta kasutusele mõni tehisaru rakendus, kuid pöörata erilist tähelepanu andmekaitsega seotud riskidele või aitasid stsenaariumid mõista, et täna on veel liiga vara tehisaru ulatuslikuks rakendamiseks plaanitud viisil ja teekaardile sai pigem töötajate koolitamine. Stsenaariummõtlemine aitas osalejatel näha tehisaru riske ja võimalusi, mida nad seni ei olnud tajunud.