September on Eestis hariduse kuu. Seetõttu uurisime oma uudiskirjas seekord just hariduse signaale. Kuigi palju kirjutatakse uutest tehisaru koolidesse toomise algatustest, siis huvitavad on ka signaalid koolipäevade vähendamise, noorte endi kliimaalgatuste, koolide kliimariskiplaanide ja telefonide keelustamise kohta. Eestil on siit nii mõndagi eeskujuks võtta või vähemalt arutada.
- USA võtab tehisaru koolidesse viimisega Eestilt eeskuju?
Valges Majas toimunud kohtumisel arutasid esileedi Melania Trump ja tehnoloogiaettevõtete juhid, kuidas viia tehisintellekti (TI) rakendused süsteemselt Ameerika Ühendriikide koolidesse. Eesmärk on muuta TI õppetöö ja koolikorralduse igapäevaseks osaks, pakkudes õpilastele personaliseeritud õppimist ning õpetajatele uusi töövahendeid. Üritust kritiseeritakse teravalt kui tehnoloogiaettevõtete püüdu USA võimukale presidendile meele järele olla, samal ajal kui tuleks läbi mõelda tehisaru kasutamise riskid noorte vaimsele tervisele. Kas TI kasutamises tekivad ka riikide sees erinevad koolkonnad? Loe pikemalt siit.
Mida see signaal näitab?
Kogu maailm proovib praegu mõista, kuidas võiks tehisaru koolides kasulik olla. Samal ajal ei saa eeldada, et selle kasutamine laialdaselt ka õnnestub. Kriitikud muretsevad tehisaru kui noore inimese taskusõbra usaldusväärsuse üle − seda eriti hiljutiste uudiste valguses, kus arutelud keelemudeliga on viinud noori enda elu võtmiseni. Tugev kriitika on omaette signaal sellest, et võivad tekkida erinevad lähenemised hariduses, millest osad proovivad tehisaru täielikult välistada.
- Neljapäevase koolinädala fännide arv kasvab
Pärast COVID-19 kriisi süvenes Ameerikas õpetajate puudus. Lahendusena näevad paljud koolid üleminekut neljapäevasele koolinädalale. Tänaseks on Ameerikas juba üle 1600 kooli, kus käiakse koolis neljal päeval nädalas. Huvitav on, et enamik neist koolidest on maapiirkondade koolid − kasvav trend on see näiteks Arkansase, Missouri ja Texase osariikides. Seetõttu ei ole olnud laste järgi vaatamine nende vabal päeval ka suuremat sorti probleem, sest piirkonna elanikud on kas farmerid või avaliku sektori töötajad, kelle tööaega on samuti vähendatud. Kuigi neljapäevase koolinädala laste õpitulemused kipuvad olema veidi kehvemad − eriti lugemises ja matemaatikas − on nende endi arvamus asjast selge: nad ei vahetaks seda enam tagasi viienädalase koolinädala vastu. Loe pikemalt siit.
Mida see signaal näitab?
Kohapaindlikkus on jõudmas ka koolidesse, kuid selle põhjuseks on pigem ressursipuudus kui soov õpilasi iseseisvusele suunata. USA koolide näitel näeme ka kooli kui hõivepakkuja olulist rolli − suurlinnade koolides, kus lapsevanemad peavad ise viis päeva nädalas tööl olema, ei ole nelja koolipäeva liikumine veel edu saavutanud.
- Austraalia koolilapsed on asunud autodega tossutavaid vanemaid manitsema
Austraalia lapsed küsivad, et kui laste juures suitsetamine ei ole lubatud, siis miks võivad lapsi kooli viivad vanemad kooli juures tänaval seistes oma autoga tossutada ja heitgaasidega laste tervist ohustada. Projekt Idle Off eesmärk on sellise käitumise terviseriskide teadvustamine läbi noorte enda hääle, andes neile tööriistad probleemi täiskasvanutele kommunikeerimiseks ja oma sõnumi märgatavaks muutmiseks. Pilootkoolide juures on juba märgata, et 40% vähem autosid jätab mootori tühikäigul tööle. Projekti laiem eesmärk on aga näidata, et õigete tööriistade abil saab noorte soovid ühiskonnas rohkem esile tuua ja läbi sellise alt-üles tegevuse suunavad lapsed kogukonna tegevusi. Igas meepotis on aga oma tõrvatilk − kriitikud räägivad juba “põlvkond-Gretast”, kes näägutab vanemate kallal. Loe pikemalt siit.
Mida see signaal näitab?
Levib taipamine, et tulevike loomiseks peame kuulama erinevate ühiskonnagruppide hääli. Noored vajavad selleks aga õigeid tööriistu ja lähenemisi, et oma hääl kuuldavaks teha.
- Kui koolis on liiga palav
Ühendkuningriigi haridusamet on värskelt avaldanud uuringu koolide kliimariskide kohta. Aruanne toob välja ülekuumenemise, üleujutuste ja veepuuduse projektsioonid ning suunab koole juba täna valmistuma. Kui koolid täna nendeks riskideks ei valmistu, siis võib Inglismaa koolides kliimamuutuse tõttu kaduma minna kuni 12 õppepäeva aastas ja seda vaid keskmiselt kuumemate ilmade tõttu. Lahendust nähakse ulatuslikus renoveerimisprogrammis: parem ventilatsioon, rohelised katused ja üleujutuskindlad lahendused. Koolid ootavad aga suuremaid samme riigi poolt, et vajalikud investeeringud ette võtta. Loe pikemalt siit.
Mida see signaal näitab?
Kliimamure ei ole enam pelgalt poliitikakujundajate või suurettevõtete rida. Järjestikused anomaaliad kliimaoludes (pikad põuad, tormid, ülisuured vihmad või ülikõrged suvised temperatuurid) on muutnud kliimamuutuste riskide olemuse abstraktsest reaalseks. Nüüd on küsimus, kes peab investeerima, et paremini ekstreemsusteks valmis olla?
- Telefonide keelamise tulemusena kasvab kooliraamatukogude külastamine kordades
USA Kentucky osariigis Jeffersoni maakonnas kehtestati koolides uue õppeaasta alguses mobiiltelefonide keeld, mis on toonud kaasa ootamatu positiivse tulemuse – õpilased laenutavad raamatukogudest rekordiliselt palju raamatuid. Näiteks ühes koolis, kus laenutati eelmisel õppeaastal kokku vaid 2104 raamatut, laenutati nüüd kooliaasta esimese 17 päevaga üle 1000 raamatu. Koolijuhid nimetavad seda kultuuriliseks muutuseks, kus telefonide asemel avastatakse taas raamatuid. Õpilaste hinnangul pööravad nad nüüd rohkem tähelepanu õpetajatele ja teevad tööd. Vahetundides loetakse raamatuid ning suheldakse klassikaaslastega rohkem kui kunagi varem. Loe pikemalt siit.
Mida see signaal näitab?
Ehk oleme globaalselt jõudmas digiväsimuseni ja pendel üha kasvavas tehnoloogiakasutamises hakkab liikuma tagasi päris suhtluse ja kontaktide suunas. Võib ka olla, et digimaailmas üles kasvanud põlvkond ei oska esialgu üksteisele otsa vaadata ja telefonide puudumisel otsitakse peidupaika raamatutest.
Meie tulevikusignaalide uudiskirjaga saad liituda SIIN.
