Oma hiljutises blogipostituses “Tulevikusignaale maailmast” kirjutasime, miks on lisaks trendianalüüsile kasulik ka signaalimärkamise oskus. Signaalid ehk varajased tulevikumärgid võivad olla praegu nähtavad ühekordsed, vastuolulised või alles kujunemisjärgus nähtused, mis viitavad võimalikele muutustele ja aitavad meil paremini mõista erinevaid võimalikke tulevikumaailmu. Signaal võib hääbuda ja sellest ei sünnigi midagi, kuid levimisel ja kasvamisel võib see meie elu tulevikus oluliselt mõjutada.
Signaalid võivad kaasa tuua erisuunalisi arenguid
Mida aga signaalidega edasi teha? Kuigi signaale võib pidada tulevikumõtlemise olulisteks nurgakivideks, on nende märkamine alles esimene samm. Oluline on mõelda:
- Mis võib signaaliga edasi juhtuda?
- Mida signaal minu teemas kaasa võib tuua?
- Mis oleksid signaali levimise pikaajalised tagajärjed?
Suurtes stsenaariumiprojektides analüüsitakse mitmete mõjurite võimalikke arengusuundi ja nende omavahelist koosmõju, luues tõenäolisi ja usutavaid tulevikulugusid. Signaalide analüüs viib meid aga spekuleerimise radadele, aidates mõelda “mis oleks, kui…?” maailmadele. Nii avardame oma tulevikupilti, tuues sisse ka vähem tõenäolised ja vähem usutavad tulevikud.
Üks võimalus on selleks kasutada tulevikeratta mõtteharjutust, pannes harjutuse (ringi) keskele uuritava signaali ja mõeldes, millised on selle otsesed ja kaudsed mõjud. Näiteks kui signaaliks on laboris kasvatatud hambad – värske läbimurre biomeditsiinis –, võib esmapilgul tunduda, et see mõjutab vaid hambaravi valdkonda. Pikema mõtlemise järel võib aga näha, kuidas sama tehnoloogia areng võib kiirendada elundite kasvatamist, muuta isikupärastatud meditsiini kättesaadavamaks ja tekitada täiesti uusi eetilisi, majanduslikke ja kindlustussüsteemidega seotud küsimusi.
Tulevikuratta töölehe näide
Huvitavamad nopped ETUI viimase aja signaaliseirest
- USAs taaskäivitatakse kurikuulus Three Mile Islandi tuumareaktor. Ettevõtmise taga on energianäljas Microsoft.
Microsoftiga sõlmitud lepingu väljakuulutamisel jagas Three Mile Islandi 1. üksuse omanik Constellation Energy ka seda, et tehas saab uue kaubamärgi – tehase nimeks on Crane Clean Energy Center. Three Mile Islandil on USA tuumaenergia ajaloos märgiline tähtsus, sest 1979. aastal toimus sealses reaktoris nr 2 õnnetus. Üksus nr 1, mis suleti 2019. aastal, on üks esimesi reaktoreid riigis, mis pärast sulgemist taasavatakse. Microsoft ostab kogu reaktorist pärit elektri. Loe pikemalt siit.
Mida see signaal näitab? Suured tehnoloogiaettevõtted, nagu Microsoft, otsivad oma teenuste kasvava energiavajaduse katteks uusi lahendusi, pöörates üha enam tähelepanu ka tuumaenergiale kui madala süsinikujalajäljega allikale. Three Mile Islandi reaktori taaskäivitamine Microsofti tellimusel viitab laiemale trendile, kus tehnoloogiahiidude huvi energia tootmise ja kontrolli vastu kasvab. See omakorda võib tulevikus viia otsese konkurentsi ja konfliktideni energiavarude pärast, suurendades tehnoloogiahiidude mõjuvõimu ning asetades ühiskondliku õiglustunde ja keskkonnaeesmärgid üha suurema surve alla.
- Laboris kasvavad hambad on saamas reaalsuseks.
King’s College Londoni teadlased on leidnud viisi elusate hammaste kasvatamiseks laboris. Oma viimases uuringus tegi King’s College’i meeskond koostöös Imperial College Londoniga läbimurde laboris hammaste kasvatamiseks vajaliku keskkonna kopeerimisel. Nad leiutasid materjali, mis võimaldab rakkudel omavahel suhelda ja ühel rakul teisele signaali edastada, et see hakkaks hambarakuks muutuma. Loe pikemalt siit.
Mida see signaal näitab? Lisaks hambaravile viitab see läbimurre laiemalt biomeditsiini arengule, avades võimaluse kasvatada laboritingimustes uusi elundeid ja kudesid. See võiks muuta oluliselt taastusravi ja isikupõhise meditsiini võimalusi, pakkudes üha täpsemaid ja isikupärasemaid ravilahendusi. Samal ajal tõstatab see ka uusi eetilisi ja tehnoloogilisi küsimusi: kellele saavad sellised elundid kättesaadavaks, kuidas tagada nende kvaliteet ja ohutus ning kus jookseb piir taastamise ja inimvõimendamise vahel.
- Hispaania teadlased on välja töötanud 3D tehnoloogia, mis võimaldab inimestel füüsilist kontakti hologrammidega.
Navarra ülikooli teadlaste loodud FlexiVol kasutab elastseid materjale, mis painduvad ümber kasutaja käe ja võimaldavad virtuaalobjekte reaalajas puudutada ja liigutada. Testides suutsid kasutajad ülesandeid FlexiVoli abil täita peaaegu kaks korda kiiremini kui traditsioonilise 3D hiirega. Tehnoloogial nähakse laia rakendusvõimalust hariduses, disainis ja muuseumites, pakkudes loomulikku ja koostöist viisi 3D sisuga suhtlemiseks. See areng võib muuta viisi, kuidas tulevikus digitaalseid maailmu kogeme ja loome. Loe pikemalt siit.
Mida see signaal näitab? Virtuaalsete ja füüsiliste kogemuste lähendamine viitab tulevikule, kus digitaalsed maailmad muutuvad senisest vahetumaks ja käegakatsutavamaks. See võib muuta näiteks õppimist, tuues klassiruumidesse füüsilise interaktsiooni kaudu uusi kogemusõppe vorme; disaini ja inseneeriat, võimaldades virtuaalsete prototüüpide käega katsumist ja kohapealset katsetamist; ning kultuurisektorit, kus muuseumide ja näituste digitaalsed eksponaadid muutuvad aktiivseks ja koostööliseks osaks külastajakogemusest. Samas tõstatab selline areng küsimusi, kuidas säilitada inimeste sidet füüsilise reaalsusega ja vältida uute tehnoloogiapõhiste sõltuvuste tekkimist.
- OpenAI konkurent Anthropic PBC on käivitanud uurimisprogrammi, mis keskendub tehisintellekti heaolu uurimisele.
Alles kujunemisjärgus olev tehisintellekti heaolu uurimisvaldkond keskendub kahele põhiküsimusele. Esiteks: kas tuleviku närvivõrgud võiksid saavutada mingisuguse teadlikkuse vormi? Teine küsimus on: milliseid samme saaks astuda tehisintellekti heaolu parandamiseks, kui esimesele küsimusele on vastus jaatav.
Tehisintellekti heaolu küsimus võib muutuda oluliseks ka ilma teadlikkuse aspektita. Tulevased tehisintellektisüsteemid, mille võimekus ületab tänapäevase tarkvara taseme, võivad suurendada vajadust selles valdkonnas uurimistöö järele kas oma teadlikkuse tõttu või seetõttu, et neil on mingisugune tegutsemisvõime. Loe pikemalt siit.
Mida see signaal näitab? Tehisintellekti areng jõuab punkti, kus pelgalt funktsionaalsuse ja ohutuse kõrval kerkivad esile küsimused tehislike süsteemide võimaliku teadlikkuse ja heaolu kohta. See näitab muutust meie suhetes tehnoloogiaga: tulevikus ei pruugi arutelud keskenduda ainult sellele, kuidas tehisintellekti kontrollida või ära kasutada, vaid ka sellele, kas ja kuidas tuleb arvestada nende süsteemide enda huvide ja kogemustega. Selline mõtteviisi muutus võib mõjutada mitte ainult tehnoloogia eetikat ja regulatsioone, vaid ka meie arusaama sellest, mida tähendab olla teadlik, moraalne ja vastutustundlik agent. Samuti võib see viia uute väärtussüsteemide ja õiguste mõtestamiseni maailmas, kus inimestel ei pruugi olla monopol tunnetusvõime ja tegutsemisvõime üle.
Väikestest muutustest uude maailma
Nagu viimaste kuude signaalide põhjal näha, ei eksisteeri ükski muutus vaakumis. Microsofti samm tuumaenergia poole, biomeditsiini areng laboris kasvatatud kudede suunas, uued füüsilise kontakti tehnoloogiad virtuaalkeskkondades ja tehisintellekti heaolu küsimuste esiletõus on märgid, mis võivad eraldi tunduda spetsiifilised, kuid koos avavad hoopis suuremaid ja keerulisemaid tulevikumaastikke.
Tulevikeratas aitab küsida “mis oleks, kui…?” küsimusi. Näiteks võib tehnoloogiahiidude kasvav energiavajadus tugevdada tuumaenergia tähtsust, kuid samal ajal süvendada ressursikonkurentsi ja keskkonnaga seotud pingeid. Biomeditsiini läbimurded võivad avada tee personaliseeritud meditsiini kiirele arengule, samal ajal tekitades uusi eetilisi dilemmasid. Virtuaalsete ja füüsiliste kogemuste ühinemine võib muuta haridust ja kultuuri kaasahaaravamaks, kuid samas nõrgendada sidet vahetu füüsilise maailmaga. Tehisintellekti heaolu küsimuste esiletõus võib omakorda nihutada meie arusaama õigustest ja vastutusest ka mitte-inimagentide suhtes.
Kas tahaksid meie märgatud signaalidega kursis olla? Liitu meie uudiskirjaga.
