Oma juulikuu signaalide uudiskirjas toome välja märkamisi roheteemade, robotite ja noorte kaasamise kohta. Allpool arutame, mida need signaalid võiksid tähendada. Signaalide kohta loe pikemalt meie blogilugudest “Tulevikusignaale maailmast” ja “Signaalidest tulevikulugudeni”.
Kas oled samuti mõnda põnevat signaali märganud? Anna meile sellest teada – näiteks täites signaalivormi siin lehel!
Huvitavamad nopped ETUI viimase aja signaaliseirest
- Kas inimese ja looduse suhte indeksist võiks saada riikidele uus mõõdupuu?
Lõuna-Euroopa järjekordne ülikuum suvi tuletab meelde meie planeedi ees seisvaid keerukaid kliimaolusid, kuid poliitilised kemplused ja majanduskasvule keskendumine ei anna roheplaanidele hingetõmbeaega. Näiteks on hakatud kärpima Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke. Eelmisel nädalal ajakirjas Nature ilmunud artikkel pakub välja, et kliimakriisi ajastul võiks riike võrrelda ka inimese ja looduse suhte indeksi (Nature Relationship Index, NRI) abil. Indeksi lähenemine tugineb inimarengu indeksi (Human Development Index, HDI) raamistikule, kuid hindab riikide arengut lisaks majandus- ja sotsiaalnäitajatele ka looduskeskkonnaga arvestava kooseksisteerimise kaudu. Loe pikemalt siit.
Mida see signaal näitab? Ettepanek SKP või HDI asemel võtta kasutusele NRI on märk sellest, et arusaamad arengust ja ootustest riikidele on muutumas. Vaja on liikuda suunas, kus mõistame, kuidas riigid arvestavad ka loodusega ning tegutsevad looduse säilimise nimel.
- Hiina taastuvenergeetika investeeringud üllatasid maailma
Mais paigaldas Hiina keskmiselt 100 päikesepaneeli sekundis (ehk kuu jooksul kokku 93 gigavatti tootmisvõimsust) – see võiks katta näiteks Poola või Rootsi aastase elektritarbimise. The Guardian kirjeldab seda kui ajaloo suurimat taastuvenergia hüpet. Kas Hiinast on saanud maailma suurim kliimakriisi pärast muretseja, et päikesepaneelide, akude ja tuuleturbiinide peamine tootjamaa hoogsalt roheinvesteeringuid teeb? Pigem on Hiina mõistnud, et eesootav elektrinõudluse kasv vajab ka mujal maailmas tehnoloogiaid ja infrastruktuuri ning Hiinal on võimalus siin peamise tootjana standardeid luua ning mõjuvõimu kasvatada. Loe pikemalt siit.
Mida see signaal näitab? Taastuvenergeetika pole enam ainult keskkonnavaldkond, vaid strateegiline mänguväli. Tulevikus määravad rohepöörde tempo ja suuna mitte üksnes väärtuspõhised otsused, vaid ka geopoliitilised huvid ja tehnoloogiline tootmisvõimekus. Tootmismahud, standardid ja tehnoloogiline võimekus saavad olema kriitilised, sest võidab see, kes neid kontrollib.
- Robotaksode öine lärm on loonud USAs robotivastase geriljaliikumise
California Santa Monica elanikud on hakanud iseseisvalt vastu astuma Waymo robotaksodele, mille öine tegevus segab elurahu – autod lasevad signaali, piiksuvad tagurdamisel ja neid teenindavad koristusmeeskonnad kasutavad öö läbi valjuhäälseid tolmuimejaid. Vastuseks on tekkinud salajane liikumine, mille liikmed – nn stacker’id – teibivad kinni sõidukite andurid, peatades autod ja tekitades väiksemaid kaoseid linnaliikluses. Nii loodavad nad juhtida tähelepanu puuduvale robotaksode regulatsioonile, mis arvestaks rohkem inimeste igapäevaeluga. Loe pikemalt siit.
Mida see signaal näitab? Isegi kui tehnoloogia mahub meie õiguslikesse raamidesse, ei tähenda see tingimata, et see on inimestele vastuvõetav. Tulevikus on oodata rohkem argitasandi tehnoloogiakonflikte. Tekib vajadus uut tüüpi läbirääkimisvormide ja regulatsioonide järele.
- Eesti on noorte kaasamise indeksis 19. kohal
Keerukama demokraatia ja väheneva institutsionaalse legitiimsuse ajastul muutub noorte kaasamine otsustes ja poliitikaprotsessides üha olulisemaks. Eesti saavutas äsja avaldatud ülemaailmses noorte osaluse indeksi esimeses väljaandes 19. koha, kogudes 75 punkti võimalikust sajast. Indeks mõõdab noorte osalust kolmes valdkonnas: poliitiline kaasatus (nt valimisõigus, noorte esindatus parlamentides ja noortepoliitikate olemasolu), kodanikuühiskonna osalus (vabatahtlik tegevus ja noorteorganisatsioonide tase) ning majanduslik mõjuvõime (sh töövõimalused ja tööpuudus noorte seas). Loe pikemalt siit.
Mida see signaal näitab? Noorte kaasamine muutub järjest olulisemaks just institutsionaalse usalduse ja demokraatliku osaluse taastamisel. Ainuüksi indeksi loomine on seda kinnitav signaal. Tulevikus ei piisa üksnes platvormide andmisest noortele – tuleb kujundada ka reaalsed mõjutuskanalid. Kui neid ei teki, võib süveneda lõhe noorte ühiskondliku aktiivsuse ja poliitilise mõju vahel, mis võib destabiliseerida otsustusprotsesside legitiimsust.
