Seekordse vestluse fookuses on keerukusmõtlemine (complexity thinking) ja tuleviku-uuringud. Arutame, miks klassikalised stsenaariumimeetodid ei taba alati inimsüsteemide keerukust ja kuidas keerukusmõtlemine pakub rikkalikumat alternatiivi. Külas on tulevikumõtlejad Jules Yim ja Donna Glanvill (Cynefin Co). Vestlust juhib Johanna Vallistu.

Räägime ka sellest, kas tulevik on sotsiaalne konstruktsioon, kuidas kultuur ja keel kujundavad meie tulevikutaju ning miks LLM-ide abil genereeritud stsenaariumid ei asenda päris tulevikutööd.

Jules Yim on taustalt lingvist ja kirjandusteadlane, kelle huvi ajaloo ja geopoliitika vastu aitab tal mõista võimalikke mustreid tulevikes. Jules tutvus tuleviku-uuringute maailmaga läbi keerukusmõtlemise (complexity thinking), kui alustas tööd teooria looja Dave Snowdeni ettevõttes Cynefin Co. Jules elab Singapuris, kus ta viib aktiivselt läbi tuleviku-uuringuid kohalike kogukondadega.

Donna Glanvill elab Lõuna-Aafrikas ja sai oma esimese mitteteadvustatud tulevikumõtlemise koolituse teismelisena, vaadeldes Lõuna-Aafrika apartheidijärgset ühiskondlikku siirdeprotsessi. Tema taust on ajakirjandus, poliitikateadus ja konsultatsioonid. Cynefinis juhib ta õppe- ja koolitusvaldkonda eesmärgiga muuta keerukusmõtlemine inimestele üle maailma kättesaadavaks.

Vestluses käsitleme järgmisi lähenemisi:

• Loodusteadusele toetuv mõtestamine (naturalising sense-making) – lähenemine aitab keerulistes olukordades aru saada, mis toimub ja kuidas tegutseda. See toetub lisaks tõlgendustele ka loodusteadustele, komplekssete süsteemide mõistmisele ja kognitsiooniteadusele. Põhiküsimus on, kuidas mõista maailma piisavalt hästi, et teha olukorrale sobivaid otsuseid.

• Antrokomplekssus (anthro-complexity) – keerukus, mis tekib siis, kui süsteemi osaks on inimesed. Inimestel on agentsus, kavatsused, tõlgendused ja võime õppida, mistõttu ei käitu nad nagu masinad. Seetõttu ei ole inimeste ja organisatsioonidega seotud tulevik lihtsalt ennustatav, vaid kujuneb vastas- ja koosmõjus.

• Tulevikud tagurpidi (Future Backwards) – töötubade meetod, kus liigutakse praegusest olukorrast ajas tagasi, et mõista, millised pöördepunktid ja mustrid on tänase olukorrani viinud. Seejärel kujutatakse ette mitu võimalikku tulevikku, näiteks soovitav ja ebasoovitav arengurada. Meetod aitab näha, millised valikud võivad viia erinevate tulevikeni.

ETUI taskuhäälingu kolmandat saadet saab kuulata siin:

Eesti Tuleviku‑uuringute Instituudi taskuhääling avab erinevaid tulevikumõtlemise lähenemisi ning arutab ekspertidega pika horisondi teemasid.