Kui sa peaksid aastaks 2025 koostama oma lootustandvate tulevike radari, siis millised sündmused, muutused ja uued nähtused sinna märgiksid? Aga aastaks 2050? Oma esimeses tulevikustuudios “Kes peaks kujundama positiivseid tulevikke Eestis?” tegime koos osalejatega algust Eesti lootustandvate tulevike radariga. Palusime märkida radarile, millised ühiskonna, keskkonna, kultuuri, majanduse, tervise ja heaolu ning tehnoloogia tulevikupildid võiksid meid edasi kanda.
Aasta lõpp on aeg, mil seame ootusi uueks aastaks. Kuid mis oleks, kui vaataksime korraks kaugemale kui 2025 ja mõtleksime oma soovidele aastaks 2050?
Maailma tulevikumõtlejad on üha enam mures inimeste pessimistlikumaks muutuva tulevikutunnetuse pärast. Kui aastakümneid on räägitud VUCA maailmast – volatiilsest, ebamäärasest, keerukast ja mitmetimõistetavast maailmast (V – volatile, U – uncertain, C – complex, A – ambiguous) –, siis tänapäeva maailma kirjeldatakse üha enam termini BANI kaudu: haprana, ärevana, mittelineaarsena ja arusaamatuna (B – brittle, A – anxious, N – nonlinear, I – incomprehensible).
Kasvav ärevustunne on saanud ajastule omaseks, eriti alates COVID-19 pandeemia ajast. Negatiivse ja kapseldunud meediafooni taustal süveneb see veelgi. Riskideks valmistumine on kahtlemata oluline, kuid kui meie tulevikupildid on valdavalt negatiivsed, halvab see tegutsemisjulguse ja lootusest kantud entusiasmi. Sellises olukorras võime jääda lõksu praegustesse probleemidesse ega suuda vaadata kaugemale ega unistada suuremalt.
Ometi, olgu maailm nii keeruline kui tahes, ei jää meil midagi muud üle kui selles edasi elada. Parem siis juba käised üles käärida ja ise oma tulevikku kujundada. Just lootusest kantud tegutsemine aitab meil liikuda loodetud tulevike suunas – olgu ajapiiriks 2025 või 2050. Sarnast ideed rõhutab ka Yuval Noah Harari oma raamatus “Neksus”, kus ta ütleb: “Kui me ei saa tulevikku muuta, siis miks kulutada aega selle üle arutlemisele?“.
Seetõttu kostub nii Eestis kui maailmas üldiselt üha rohkem üleskutseid luua teadlikult lootustandvaid tulevikke, mis tasakaalustavad negatiivseid stsenaariume – ja meie instituut toetab seda kahe käega!
Küsisime oma tulevikestuudio üritusel osalenud 60 inimeselt: mis on Eesti lootustandvate tulevike radaril? Igaüks sai märkida radarile ideid ja tulevikupilte, mida nad tahaksid näha aastaks 2030, 2040 või 2050. Küsisime, millised ühiskonna, keskkonna, kultuuri, majanduse, tervise ja heaolu ning tehnoloogia arengud võiksid meid viia lootustandvate tulevike suunas.
Kuigi meie valim oli väike, olid tulemused kõnekad. Esimesed radarile kogutud lootustandvate tulevike pildid Eesti jaoks on:
1) Aastal 2050 oleme loovad, terved, heasoovlikud ja eneseteadlikud
- Meil on teadmised, oskused ja tehnoloogia, et olla tervemad
- Me oleme õnnelikud!
- Väheneb piirkondlik ebavõrdsus
- Loovus on Eestis inimõigus
- Eestis on Euroopa madalaim LSV ehk lähisuhtevägivalla näitaja
- Eesti eakad elavad ja surevad õnnelikult kodus
- Eestis on kõikidele hea sotsiaalkaitse
2) Aastal 2050 oleme hoidlikumad tarbijad ja tootjad
- Oleme välja mõelnud, kuidas taastuva ressursiga end toita-katta
- Majandus õitseb, aga tarbitakse vähem
- Lõviosa ettevõtetest on kasutusele võtnud ringmajanduse mudeli (ja oskab seda mõõta)
- Eesti on loovustiiger
- Me oskame endale ise toitu kasvatada
- Ida-Virumaa majandus on mitmekesine
- Majandusteadus ei võrdu rohkem toota ja tarbida, vaid taaskasutada teadust kaasates
3) Aastal 2050 teeme otsuseid nutikamalt
- Riigikogu juures tegutseb kodanike koda
- Kohaliku tasandi otsuseid tehakse miniavalikkusega konsulteerides
- Osalemise õppimine on osa meie haridusest ja õppekavadest
- Usk teadusesse ja andmetesse on kasvanud, teeme andmepõhiseid otsuseid
- Poliitikakujunduses lähtutakse inimeste ja looduse heaolust
4) Aastal 2050 on meie linnad inimsõbralikud
- Linnad on laste- ja noortesõbralikud
- Igale poole saab sõita trammiga
- Inimestele meeldib linnas elada
- Meil on kureeritud ruumiplaneerimine, mis on andmepõhine ja õnnele suunatud
- Meil on palju jalgpalliväljakuid ja sporditegemisvõimalusi
5) Aastal 2050 Eesti metsad laiuvad!
- Inimesi on rohkem, aga loodust on ikka palju
6) Aastal 2050 meie juhime tehnoloogiat, mitte tehnoloogia meid
- Me töötame tänu tehnoloogiale vähem ja meil on rohkem aega
- Rakendatakse uusi rohetehnoloogiaid
Kuid kas ainult unistamisest piisab? Unistusi on lihtne tühistada kui naiivseid soovunelmaid, millel pole reaalsusega mingit pistmist. Aga kui mõelda tulevikumõtlemise alustaladele, siis on selge, et ilma unistusteta me eesmärgini ei jõua, sest pole eesmärke ju isegi seadnud.
Unistamisega töö siiski ei lõppe. Oluline on koos välja mõelda ka teekonnad unistuste täitumiseni ning suunata täna tehtavad sammud sihipäraselt tuleviku poole. Kui inimkond oleks paarkümmend aastat tagasi tulevikumõtlemise tõsiselt ette võtnud, ei oleks me täna nii suurtes raskustes. Kuid praegu on meil veel võimalus oma tuleviku osas heaperemehelikumalt käituda.
Hea kontrollküsimus tänaste tegevuste hindamiseks võiks olla: “Kuidas vaatavad meie lapsed ja lapselapsed meie tänastele tegudele tagasi aastal 2050? Mida nad kiidavad? Mida nad laidavad?”
Just seetõttu oleme otsustanud, et 2025. aasta on ka ETUI-s lootustandvate tulevike aasta. Meie eesmärk on tuua oma võrgustikuni süsteemsed unistamise tööriistad ning hoida fookuses ka see, mis unistamisele järgneb – tagasivaatavad stsenaariumid, konkreetsete otsustuskohtade ja tulevikekindlate katseprojektide leidmine tänases hetkes.
Lootusrikast uut aastat 2025 ning veel paremat järgmist 25 aastat!