Noorte lootusrikaste tulevike arutelud
Räägime palju noorte tulevikest, kuid oluline on rääkida tulevikest noorte endiga. Eestis toimusid märtsis esmakordselt spetsiaalselt noortele mõeldud tuleviku kujutlemise töötoad “Eesti 2050: Lootusrikkad tulevikud”.
Eesti Tuleviku-uuringute Instituut viis tulevike kujutlemise töötoad läbi noortega Viimsis, Pärnus ja Puhjas, et koos uurida, kuidas näevad noored kuuluvuse tulevikke Eestis aastal 2050. Projekti eesmärk oli mõista, kuidas pidada noortega häid tulevikuarutelusid, toetada lootusrikaste visioonide loomist ning kasutada helikogemust tulevike kujutlemisel.
Projekti keskne osa oli helikogemuse loomine. Noored küsisid töötubades “mis oleks, kui…?” küsimusi ja joonistasid loo ühe inimese elust lootusrikkas tulevikus. Töötubade mõte oli aidata noortel kogeda, et nad ei ole tuleviku passiivsed pealtvaatajad, vaid selle aktiivsed loojad.
Kaasavate tulevikumõtlemise töötubade formaadi autoriteks on Lõmaš Kama (Aalto/ETUI), Liisi Pajula (Tartu Ülikool) ja Johanna Vallistu (ETUI/TalTech).
Töötoad Viimsis, Puhjas ja Pärnus
Ligi 40 aktiivset noort ümarlaualt Viimsi Noorte Jutud olid esimesed, kellega vaatasime koos tulevikesse.
“Me elame olevikus, ent meie mõtteviis on just see, mis homset tulevikku kujundab.”
– Emilia Eller, Viimsi valla noortevolikogu esimees
Puhja Noortekeskuses osalesid töötoas Puhja ja Rannu noored ning noorsootöötajad.
Pärnus kohtusime noortekeskuses HUUB.
Üldised tähelepanekud noorte lootustandvatest tulevikest:
✅ 2050 ei ole enam mägede taga – noorte tulevikupiltides oli selgelt tunda, et tänased otsused, väärtused ja harjumused loovad juba praegu tuleviku vundamenti.
✅ Digitaalne tulevik tekitab korraga lootust ja küsimusi – tehnoloogiat nähti elu loomuliku osana, kuid mõttekohti tekitasid nii sõltuvus digilahendustest, võimalus, et ligipääsu digile piiratakse, kui ka küsimus, kelle käes on tegelik võim.
✅ Inimeseks jäämine TI-ajastul muutub oluliseks – mida digitaalsemaks maailm muutub, seda tähtsamaks muutuvad enesejuhtimine, kriitiline mõtlemine, minapilt ja oskus iseenda vajadusi mõista.
✅ Linn ja maa ei vastandu, vaid peaksid teineteist täiendama – paljud noored tahavad elada looduse lähedal, kuid säilitada võimaluse liikuda linna, saada osa teenustest, kultuurist, õppimisest ja sõpruskondadest.
✅ Tuleviku võimusuhted võivad olla globaalsed, aga noored ei näe end passiivsetena – digikorporatsioonid, suurriigid ja platvormid võivad mängida suurt rolli, kuid noorte kujutlustes on oluline ka nutikus, kohanemine ja oskus süsteemidega targalt suhestuda.
✅ Materiaalne heaolu ei kao väärtusena – lootustandev tulevik ei tähenda ainult rohelisust või vaimseid väärtusi. Noorte jaoks kuuluvad hea elu juurde ka ilusad asjad, ostlemine, uued võimalused ja enese väljendamine tarbimise kaudu.
✅ Sõbrad ja pere jäävad tuleviku keskmesse – ka väga digitaalses ja muutlikus maailmas on noorte jaoks kõige olulisemad lähedased suhted, kuuluvus, turvatunne ja võimalus olla koos inimestega, kellest hoolitakse.
